Lopuks ometi sain oma SSN katte, ainult 3 kuud laks aega.
Igatahes jatkuks mu eelmisele SSN taotlemise jutule...kui ma olin peale 2. taotlemist jalle 4 nadalat oodanud, hakkasin uurima, mis seis sellega on. Helistasin korduvalt SSN kontorisse ja kui lopuks mingi ametniku katte sain, kysisin, kus mu nr on. Tema vastab, et kui ma nyydseks pole katte saanud, on 2 varianti: 1) SSN on mulle valjastatud, aga postis kaduma lainud; 2) Mulle pole numbrit valjastatud, sest migratsiooniamet ei kinnita mu andmeid. Kysisin, kumb olukord minul on, et tehku oma systeem lahti ja vaadaku jargi. Tema vastab, et ei saa sellist infot tel. teel anda, pean kohale tulema. Ma yritasin siis talt uurida, et kui migratsiooniamet mu andmeid ei kinnita, kas nad ikka uurivad nendelt, et miks nad ei kinnita voi mis ma tegema peaks. Tema vastab, et see on MINU mure valja selgitada, miks nad SSN kontorile mu andmeid ei kinnita. Ehk siis mul polnud aimugi, mis olukord mul on ja pean nende omavahelist suhtlust taga ajama. Helistan siis migratsiooniametisse, kes kinnitama peaks..kus ma juba eelnevalt nende vigu parandamas olen kainud. Hakkan seletama oma tausta, miks ma helistan ja mida ma tahan. Ametnik karjub mu peale : MIND EI HUVITA SU SSNI TEEMA, YTLE MIDA SA TAHAD??? Mul narv katkes ja karjusin vastu: MIKS TE MU ANDMEID EI KINNITA???? Ta sai siis aru, et ma pean oma taustalugu raakima. E-b-a-n-o-r-m-a-a-l-n-e. Lopuks ytles ta mulle, et ei saa mulle telefoni teel midagi oelda, tulgu kohale. Votsin siis jarjekordse teekonna ette migratsiooniametisse, kus nad ytlesid et mu andmed on korras ja ju siis SSN kontor ei oska oma tood teha. Okei, vaga asjalik kaik sinna ametisse. Laksin kohe SSN kontorisse (3. korda oma nr taotlema). Onneks sattusin ma seekord erineva ametniku juurde, kes oli margatavalt targem ja asjalikum, kui see, kellelt eelnevad 2 korda taotlenud olen. Selgus, et mu andmed on systeemis olemas ja ta ytles, et 2 nadala jooksul saan oma numbri postkasti. Esimest korda tundsin, et seekord vist isegi laks hasti. Ja lakski, 2 nadala parast oli number postis. Vot selline tore systeem ja toredad inimesed ajavad neid asju siinmaal.

Teistel teemadel:
Olen paar korda oma maja taga opossumit nainud, vaga kole loom, nagu suur rott. Minu pildi vordluseks pilt internetist:

Kaks taiskasvanud meest minu kodu kandis toukeratastega ringi liikumas:

Kaisin optometrist juures Koreatownis - hirm oli naha vahel, kuid poodi sisse astudes oli koik ikka vaga usaldusvaarne.

Veetsin  moned paevad tooasjus San Joses. Seal oli suur jouluturg, kus oli vist mitusada erinevalt kaunistatud kuuske ja muud joulumeeleolu tekitajat:

 Siin on uisuplats tuledes palmidega.

Kommenteerin natuke ka Los Angelese "ARK"i. Kohe kui oma SSN katte sain, laksin jargmisel paeval oma kirjalikku eksamit tegema. Systeem oli siis selline, et koigepealt taitsin seal avalduse, tegin nagemiskontrolli (tahed, mida lugema pidin, olid nii suured, et ma ei tea, kui pime peab olema, et labi kukkuda). Peale seda laksin elavasse jarjekorda, et lubade jaoks pilt teha. Pilt tehti suures ruumis, taustakatteks oli tommatud sinine riiderabal, koik ruumis viibijad vaatasid pealt, kuidas pildistatavad yritasid maailma koige ilusamat nagu teha. Ei mingit privaatset putkat ega pildivalimisvoimalust. Siis anti katte suur paber 36 kysimusega ja suunati suurde alasse, kus olid vaikeste vaheseintega eraldatud lauad, kus sain pystiseistes oigeid vastuseid testile markida. Mina oma vaimusilmas kujutasin ette, et test tuleb teha ikka arvutis, mis siis automaatselt ytleb, kas sain labi voi mitte. Aga ei, siis kui test valmis, votsin jargmisesse elavasse jarjekorda, et sealne tootaja selle yle vaataks ja siis kova haalega koigi kuuldes ytleks, kas sain labi voi mitte. Onneks sain. Seal oli jallegi vaga palju selliseid inimesi, kellele ma loodan, et ai anta kunagi lube ja et nad kunagi rooli ka ei istuks. Ma ei tunneks end liikluses turvaliselt siis. Ja kui labi kukud selle testi, saad vist 3 korda veel proovida. Kuulsin mitu korda, kuidas keegi suunati tagasi esimesse jarjekorda, et test uuesti teha.

San Francisco ja Pacific Coast Highway reis.Kui enamus ameeriklasi veetis Tanupuhad kodus kalkunit vitsutades, moodus meie tanupyhaohtu Tai restoranis San Franciscos.

Hotelli bookisime me San Franciscos moned minutid enne hotelli juurde soitmist. Pyydsime valida normaalse hotelli, kus oleks parkimine hinna sees ja kindlasti ei tahtnud oobida sellises hotellis/motellis, nagu ameerika filmides on, et toauksed avanevad otse 6ue. Tavaliselt juhtuvad filmides alati halvad asjad sellistes kohtades. Internetist meile tundus, et saime normaalse hotelli, kohale soites selgus, et tegemist on tapselt sellise hotelliga, mida me ei tahtnud. Siin pilt sellest, vahemalt saime toa 2. korrusele.

Tark internet ytles, et San Franciscos peab kindlasti hommikust sooma kohvikus "Mama's", mis on vaga populaarne oma toitude poolest. Laksime siis sinna pool tundi peale avamist.......ja seisime jarjekorras...ma ei tahagi oelda kui kaua. Aga kaidud saime ja toit oli hea. Vahepeal pidime autot ymber parkima, sest parkimismeetris sai raha otsa ja yle 2h yhe koha peal parkida ei tohtinud. "Mama's" on vaga pikalt tegutsenud kohvik. Tellisin teenindajalt Strawberry Freeze'i...selgus, et see menyy, kust ma seda vaatasin, oli seina peal lihtsalt meenutus 60'ndatest. Ma motlesingi, et miks see vaid 60 senti maksis. Ei saanud seda, piinlik oli :)

 Jah, ma suutsin oma auto parkida sellise tee peale teiste autode vahele:

 Jalutasime mooda vaikseid treppe majade vahel, vaga lahedad majad olid seal mae peal vaga hea vaatega linnale ja lahele.

 Siit paistab Alcatraz (kuulus kunagine vanglasaar)

 Golden Gate Bridge:

 Haight-Ashbury (ajalooline hipide rajoon):

 Soitsime kurikuulsa trammiga:

 Tookaaslased soovitasid kindlasti syya suppi leiva sees. Ei nae vaga ahvatlev valja, aga ara soime:

 Reedel oli Black Friday, mis ajas inimesed hulluks. Nagu Hullud Paevad Eestis, aga sada korda hullem. Ja esmaspaeval oli Cyber-Monday..sama teema, ainult, et saab interenetis haid pakkumisi. Ma isegi osalesin sellel ja ostsin vaga hea diiliga fitness-keskuse kuukaardi.

Jargmine oobimiskoht oli Monterey's. Proovisime jalle valida hotelli, mis oleks puhas ja turvaline. Kohale joudes olid ootused laes - saime parkida auto maja alla garaazi. Laksime hotelli sisse, registreerisime, selgus , et isegi hommikusook on hinna sees. Juhataja veel kiitis hommikusooki taevani, et neil on muna, jogurtit, voileiba jne ja viipas vaikse nurga poole, et seal samas nurga taga asub hommikusook. Tundus suureparane. Siis laksime lifti, meeleolu oli vaga hea-lift viib meid kuskile korgele. Kui liftist valja astusime, leidsime end samasuguse tanavale avanevate hotellitubadega hotelli hoovist. Ja hommikul selgus, et hommikusook oli selles samas nurgas, kuhu juhataja viitas. Tuli soogikraam kandikule laduda ja oue sooma minna. Hommikul oli muidugi alla 10C sooja. 

Aga hotellituba oli vahemalt puhas. Ja Monterey vaga ilus ning hommikused madalad temperatuurid kadusid kiiresti.

 Tee viis meid Monterey'st edasi mooda Pacific Coast Highway'd labi Carmeli, San Simeoni ja Santa Barbara tagasi LA'sse.