USA Southwest roadtrip

Sarnaselt eelmise aastaga, tulid meie sobrad Eestist kylla ja laksime 2-nadalasele roadtripile. Kui eelmisel aastal kaisime San Francisco suunas, siis sel aastal laksime natuke teises suunas nii, et meie teekond kulges labi Arizona, Utah ja Nevada. Kaardil on margitud umbkaudne marsruut. Esimesed paevad veetsime LAs - pohiliselt rannas ja shopates.

Twentynine Palms, California & Route 66.

Istusime oma 8-kohalisse KIAsse ja alustasime reisi. Esimene oobimiskoht oli Twentynine Palms'is. Kui LAs on yldisel monus ilm (paike paistab ja temperatuur tavaliselt yle 30C ei touse), siis kohe LAst valjapoole soites hakkas temperatuur kiiresti tousma (juuli ikkagi). Selline ilmaennustus siis:

Joudsime paris hilja Palm Springsi (teel Twentynine Palmsi), kus otsustasime ohtusooki syya. Oli hilja ja pime, aga nii palav ja niiske, et raske oli hingata. Palm Springsis oli onneks suht igal pool vaiksed veepritsid, mis pritsisid inimestele spreina vett peale, et kuidagigi ellu jaada, nagu pildil naha:

Jargmisel paeval jatkasime soitu Sedona suunas. Osa teest soitsime ajaloolisel Route 66'l:

Yksik bensiinijaam tee aares. Vetsus kraanikausid ja potid roostetasid ja vett ei tulnud, surnud putukad olid maas ja kraanikausis. Kasi sai "pesta" desinfitseerijaga.

 Kahju et kuumust pildi kaudu edasi anda ei saa...

 Proovisime, kas muna saab kuuma kivi peal praadida. Ei saanud.

Sedona, Arizona

Enne Sedonasse joudmist hyppasime labi ka meteoriidikraatri juurest. Ei ole vaga vorreldav vaatepilt Kaali kraateriga. See kraater Arizonas on 1.2km labimooduga ja 170 meetrit sygav.

Sedona rahvuspargis votsime ette kaks matka. Esimesena ronisime seda mage mooda yles (raja pikkus ca 2km):

                                        

Vahepeal laks tee vaga kitsaks ja tous jarsuks ning naised otsustasid tagasi minna ja kivi peal peesitada. Mehed laksid lopuni valja:

                                                   

Naljakas (voi piinlik) on see, et koik matkarajad on tais paris vanu inimesi, kes lihtsalt kartmatult yles ronivad ja isegi meile abikatt ulatavad, kui me peaks kuskile hirmu tais silmadega toppama jaama.

Teine rada oli "Devil's Bridge". Pikkuseks ca 8.5km. Pikalt oli lihtsalt tasasel pinnal jalutamist, kuid lopus ronisime aina ylespoole ja joudsime kivist "sillani".

Me alguses kaisime koik ykshaaval voi kahekesi seal "silla" peal pilte tegemas. Vaga hirmus oli seal olla, teades, et su all ei ole mitte midagi. Tykk aega kaalusime, kas ronime koik 7-kesi sinna ja laseme kellegil pilti teha...nagu naha siis votsime julguse kokku ja koik laks hasti.

Grand Canyon

Minu ja Uku jaoks juba teine kord siin. Eelmisel korral me tulime vaid korraks - vaatasime yle ja soitsime tagasi. Nyyd jaime oobima, sest plaanisime alla kanjonisse ronida.Nii nagu ka teistes rahvusparkides, kitsed jalutasid rahulikult ringi, inimestest valja tegemata. See kits oli hommikul meie hotelli taga:

Bright Angel trail oli see rada, mida mooda me matkasime. Kuna meil oli plaanis samal ohtul veel edasi soita, siis otsustasime taiesti kanjoni pohja mitte matkata, sest see votab liiga palju aega. Matkasime umbes 5km alla ja siis sama teed mooda yles tagasi. 

 Vaike madu kykitas kivi all:

Poole peal tuli meile vastu mingi vaike laps, endal hing paelaga kaelas ja ytles oma emale taiesti siiralt, et "me sureme k6ik ara siia". Naersime narviliselt ja jatkasime teekonda.

Voiduroom peale matka:

Page, Arizona

Page's laksime Antelope kanjonisse, mis asub Navajo indiaanlaste reservaadis. Selle kanjoni on uuristanud aikesetormijargsed tulvaveed. Kohale soitsime "turvaliste" jeepidega, kus yks turvavoo hoidis 2-3 inimest korraga kinni. Esimesel pildil on naha vaike pragu, kust me sisse pugesime:

 Moned pildid sees:

 ja teiselpool valjas:

Veel laenutasime me "paddle board'id", ehk umbes nagu surfilauad, aga seal peab pysti seisma ja yhe aeruga edasi aerutama. Ja laksime Powell jarve aarde. 

Eesmark oli meil sellele suurele kivile ring peale teha, mis pildil paistab. Pidavat votma umbes pool tundi aega. Polnudki vaga keeruline lauale pysti saada, sest vesi oli paris sile. Lained tekkisid, kui mingi kaater mooda soitis, aga siis sai kahku polvili visata, et paremini tasakaalu sailitada.

 Me joudsime ilusti kivi paremale kyljele, kus tegime vaikse joogipausi. Hakkasime aga edasi soudma, et kivile ring peale teha, aga niipea kui kivi korvalt taha valja joudsime, hakkas vool meid vaga kiiresti endaga kaasa kiskuma. No lihtsalt ei jaksanud vastu souda. Kartsin, et kui kohe kivi taha tagasi peitu ei lahe, siis viib see vool mind suure tammi juurde, mida enne tee peal imetlesime. Ehk et siis sel ajal, kui me kivi korval pausi pidasime, oli tuul vaga kiiresti tousnud ja vihmapilved hakkasid pea kohale kogunema. Hakkasime kahku kalda poole tagasi soudma. Ma kartsin nii vaga, et pidin peaaegu nutma hakkama. Onneks olid koigil paastevestid seljas. Aerutasime ja aerutasime, vahepeal tundus et seisame lihtsalt koha peal ja vahepeal tundus, et vool on tugevam kui meie aerutamine. Aega vottis, aga asja sai - kokku kestis meie planeeritud 30 minutine vesimatk lopuks peaaegu 2 tundi.

Page'i lahedal oli ka selline vaatamisvaarsus nagu Horseshoe Bend, kus jogi poorab 180 kraadi:

Bryce, Utah

Ohtuks joudsime Utah'sse Bryce Canyon rahvusparki. See maastik siin kanjonis oli nii lahe, seeparast siin ka hunnik pilte. Meie matk oli kokku ca 12km.

Vaike venitus peale pikka pingutust:

Peale matka kimasime jargmisesse rahvusparki..

Zion, Utah

Zioni rahvuspargis oleme me Ukuga juba varem ka kainud, kuid nyyd jaime siia kaheks ooks, et saaks rohkem ringi vaadata. Siin me peale basseini aares puhkamise votsime ette ka kaks matka. Esimene oli Angel's Landing (ca 8km), kus me eelmisel aastal Ukuga kaisime, aga ainult pool teed, sest me ei saanud siis vist aru, kuhu see rada tapselt laheb. Nyyd aga selgus, et see on yks raskemaid matkasid siin rahvuspargis (kui see viimane osa teest ka labida). Laksime siis uuesti sinna rajale, naised matkasid jalle poolele teele, sest ei tahtnud surma saada, mehed laksid lopuni valja.

 Siin moned pildid sellest ohtlikust rajaosast. Seal oli vaga kitsas rada, kus oli kett pandud kivi kylge, kust sai kinni hoida. Kui keegi vastu tuli, pidi voitlema, kumb kuristiku poolt mooda laheb.

 Rada laheb  yles mooda seda peenikest mae kylge:

Koik jaid ellu ja terveks.

Teine matk oli the Narrows, mis on Zioni koige populaarsem rada. Indiaanipealikust giid Antelope Canyonis oskas meile soovitada, et sinna tasub minna nii vara kui voimalik, sest muidu on see inimestest pungil. See rada kulgeb mooda joge, mis on kaljude vahel. Tulvavete korral on rajale minek keelatud. Meil vedas, sest sel paeval, kui me parki joudsime, oligi rada kinni. Kuid jargmistel paevadel avatud. Terve raja edasi-tagasi labimiseks kulub ca 8h ning vesi voib olla pahkluust olgadeni, oleneb kohast ja inimese pikkusest. Me rentisime spetsiaalse varustuse rajale minekuks:

Vett ja soojapidavad sokid, spetsiaalsed saapad, millega vois ykskoik kuhu ja kuidas astuda, ilma libisemata ja jalutuskepp tasakaalu hoidmiseks ja vees sompamiseks.

Ehk, et siis panime oma saapad jalga ja laksime esimese bussiga meie hotelli juurest raja algusesse (kell 6 hommikul) ja hakkasime matkama. Me otsustasime ainult pool rada labi kaia, ehk 4h ja ca 12km kokku.

 vahepeal oli kuiva pinda ka kaljude aares:

 vahepeal oli ainult vesi

Vahepeal oli vool nii kiire, et tahtis pikali lyya, siis tuligi otsida kohti, kus vool oli norgem ja kus oli piisavalt madal, et edasi liikuda. Selleks oli kepp, et enda ees vees sonkida, et mitte kogemata kuskile sygavasse auku astuda. Sellest kohast meil pilte kahjuks ei ole, kus vesi oli nii sugav et, me jatsime oma dressikad maha kivi peale ja sidusime pluusi pahe, et yhest sygavast kohast labi saada. Vesi oli paris kylm ka, aga seda vaart. Ja kui hakkasime tagasi minema, siis tuli massiga inimesi vastu. Vaart soovitus oli voimalikult vara minna, muidu me oleks ka kogu selle massiga samal ajal lainud. Me saime aga privaatselt seda rada yhes suunas labida. Vaga monus. Sellega loppeski meie reisi sportlik osa ja soitsime edasi Las Vegasesse.

Las Vegas, Nevada

Nagu ikka, investeerisime natuke masinatesse:

 Veetsime monusalt aega basseinis:

Kaisime stand up comedy'l ja chillisime niisama ringi. Soitsime Las Vegasest natuke valja ja kaisime zipline tuuril. See tahendab siis seda, et sa istud rakmetesse, mis kinnitatakse trossi kylge, kust sa laskud yhest kynka otsast teise kynka otsa. Kokku oli vist 5 erinevat laskumist, yks hirmsam kui teine. Siin moned pildid:

Terve tiim koos kahe juhendajaga enne tuuri:

Tahelepanu, valmis olla, laks:

Sel paeval, kui me kaisime, oli seal piisavalt kova vastutuul, nii et yhel rajal peaaegu koik meist jaid enne loppu joudmist trossi kylge rippuma. Paris oudne oli seal olla. Onneks juhendaja tuli ja paastis paris kiiresti ara. Pildil minu paasteoperatsioon:

Tagasi LAs

Viimased 3-4 paeva veetsime LAs monuledes. Me rentisime yhe maja Hollywood Hills'is vaatega linnale, kus me nautisime reisi viimaseid paevi. Yhel paeval kaisime kogu kambaga Venice beachil surfamas. See pilt on vaga eriline, sest siin on tabatud hetk, kus mina ja Uku samal ajal laua peal pysti seisame....

 Siin moned pildid ka majast ja vaatest linnale.

Viimase paeva hommikul, kui me oma asju kokku pakkisime ja olime valmis lahkuma, leidsime yhest voodist sellise skorpioni. Vedas, et me teda varem ei avastanud, muidu ei oleks ju julgenud seal enam magada....