Mehhiko

Joudsime hotelli kell 9 hommikul, magamata ja rullis silmadega. Plaan oli veeta
paev rannas kuni kella 3ni, millal pidime toa saama. Aga vihma kallas nagu oavarrest ning yhtki tuba meie jaoks enneaegselt valmis ei olnud. Veetsime siis mitte vaga kvaliteetset aega hotelli lobby's ja buffee's kuni saime lopuks kauaoodatud toa. Onneks ylejaanud paevadel olid ilmad ilusad. Meie hotellil vaga ilusat rannariba ei olnud, aga rannaala oli paris monusaks tehtud:

Playa del Carmeni yks pohiline turistimagnet on Quinta Avenida, mis on pikk tanav mere aares tais poode, restorane ja baare.
Turistide oma politsei?:

baaripukid:

joulud:

Terve reisi ootasin erilist maitseelamust, sest mehhiko kook on yks mu lemmikuid, kuid ei saanud kyll midagi etemat, kui naiteks LAs:

Uku kais massazis, mida pakuti sellel tanaval iga 10 meetri tagant. Valisime voimalikult usaldusvaarse koha - massooridel oli valge kittel seljas, maja tundus pysti seisvat ja hind normaalne. Peale massaazi oli Ukul selg veel kangem kui enne ja tunne, et midagi sai seljas paigast muditud. Huvitav, kas need massoorid peavad mingit litsentsi ka omama?

Meie hotelliala on tais coati'sid (loomad all piltidel), ei teagi, mis nende eestikeelne nimetus on. 

   Tulumis kaisime vaatamas maiade linna varemeid, mis asuvad kalju otsas Kariibi mere aares, kus nadal aega hiljem Justin Bieber tombas oma tagumiku paljaks ja yritas varemete otsa ronida:

Lisaks eelpool mainitud coati'dele, on Mehhoko tais iguaane - lihtsalt peesitavad liikumatult paikese kaes terve oma elu. Vahemalt nii tundub, sest yks iguaan meie hotelli terrassil oli terve aeg sama koha peal. Jah, ta oli elus.

Peale maiade varemeid, laksime Tulumi randasid yle vaatama. Leidsime vaga monusa ranna, mis oli tais vaikeseid palme, mille vahel olid lamamistoolid. Seal samas oli ka vaike rannabaar, kus sai kiikudes aega parajaks teha. Hiljem nagime taolisi kiikedega baare mujalgi, tundub, et see on vaga popp siinkandis. Kokteile serveeriti muuhulgas ka otse kookosest, millel loodi ots maha sealsamas baari korval puupakul.

Yhel paeval porutasime Cozumel'i saarele - Playa del Carmenist viib sinna 45-minutiline praamisoit. Sadamas tervitas meid ehitud joulukuusk:

Cozumeli saarel peatuvad ka paljud suured Kariibi mere kruiisilaevad ning turistid kaivad pohiliselt sukeldumas ja snorgeldamas. Me tahtsime lihtsalt valge liiva ja helesinise veega randa minna. Tegime eelnevalt pohjaliku kodutoo erinevate randade kohta ning valisime valja San Francisco ranna, kuna see pidavat olema eriti valge liivaga rand ja moeldud neile, kes otsivad privaatsust. Kohale joudes maksime $10 sissepaasu eest ning teenindaja juhatas meid meie toolidesse. Vaatepilt siis selline (valge liiv?privaatne rand?):

Kaua me seal aega ei veetnud, vaid hakkasime mooda rannajoont louna poole jalutama, et valgemat liiva ja tyhjemat randa leida. Moned kilomeetrid ja mitmed hotelli rannad hiljem joudsime Alberto rannabaari, mis meile sobis - sissepaas tasuta ja ruumi liikumiseks ka.

Mainiks ara ka selle, et liiklus Mehhikos on vaga kaootiline - ridasid on tapselt niipalju, kui kellelgi vaja on ja manoovreid tehakse enda suva jargi. Ylekaiguradasid ei ole - tee aared on pidevalt jalakaijaid tais, kes hyppavad teele siis kui nad heaks arvavad. Kui auto salongis ruumi ei ole, siis kastis ikka on; 

Maroma rand asus meie hotellile vaga lahedal, sissepaas 100 peesot inimese kohta. Rannajoon oli vaga pikk ja inimesi onneks vaga vahe.  

Yhel paeval kaisime Xcaret'is, mis on looduslik park, kus on erinevad atraktsioonid (delfiinidega voi haidega ujumine, sukeldumine, snorgeldamine jne) ja vaatamisvaarsused (loodus, loomad, linnud jne).

Me kaisime ujumas joes, mis oli osaliselt koobastes ja osaliselt maa peal. Tegime labi kaks 40-minutilist rada, yks hirmsam kui teine. Selga saime paastevestid ja hyppasime 24-kraadisesse vette. Vahepeal oli koopas taiesti kottpime, nii et pidi lootma et sa ikka oiges suunas ujud ja vastu teravaid kive tais seina ei porka. Mone aja parast hakkas siis kuskil kaugel vaike valgus paistma ja lootus eluga paaseda tuli tagasi. Ykskord ujus keegi kaugel meie ees niimoodi, et ma ei saanud aru, kas see on pariselt ka inimene kaugel voi hoopis mingi tapja loom ujub meie suunas. Inimene oli. Maa-pealses joes ujudes nagime seina ja kivide peal krabisid ja rovedaid vaikeseid putukaid, mis andsid mu ujumistempole hoogu juurde. Yks rada algas nii, et me Ukuga hyppasime ainsana jokke sisse ning vool viis meid kiiresti esiteks kuhugi astmelise tousuga pinkide ette (kus istus paar inimest ja meid imelikult vaatas), siis kottpimedasse koopasse ning seejarel yhe restorani korval asuvasse jokke. Toesti oli tunne, et me oleme vales kohas ja varsti lopetame turbiinis voi hai hambus. Aga oli ikkagi oige koht.

Xcareti pargis oli ka paris monus rand:

Xcaretis nagime ka, kuidas tibud ennast munadest valja voitlesid ja elule vastu astusid:

Lisaks tavaparastele kylmkapimagnetitele myydi suveniiripoodides (-lettides) sellised huvitavaid erinevatest auto numbrimarkidest kokkupandud silte:

 Vahepeal oli ka joululaupaev ja ohtul hotellituppa tagasi minnes ootas meid ees selline yllatus:

Viimasel paeval veetsime aega Cancunis, Playa Delfines'is.

Lend koju laks ohtul kell 6, nautisime veel viimaseid hetki rannabaaris....